Tere!
Päris pikk aeg on möödunud sellest, kui ma siia viimati midagi kribasin. Vahepeal liikusid isegi mõtted, et kustutan blogi üldse ära. Siis aga mõtlesin, et vahetpole, ta võib ju niisama siia jääda, saan kunagi kaugel tulevikus lugeda ja naerda enda üle. Nüüd tuli jälle isu midagi kirjutada. Aga ma mõtlesin, et mul endal igav kirjutada ja teil igav lugeda, mis ma siin teinud olen eile ja täna jne. Parem kirjutan mingist teemast. Arutasingi Lauraga, millest siis kirjutada. Otsustasin et kirjutan Sõprusest. Aga eks näha mis sellest välja tuleb :D
Mul on üsna palju sõpru. Ma ei teagi kas neid kõiki saab just sõpradeks pidada, kuid tuttavad nad on ja enamasti hoolin ikka kõikidest. Tegelikult sellised lähedasi sõpru on üsna vähe. Selliseid keda ma usaldada saan ja kellele ma räägin igal juhul kõike. Kui mu sõbrad kõik kuskile skeemi panna, siis peaks seda tegema nagu puutüvega, nagu need aastarõngad. Keskel olen mina, siis tuleb väike rõngas, kes on kõige lähedasemad sõbrad, siis tuleb teine rõngas, kus on samuti väga kallid inimesed ja keda ma samuti teatud asjades väga usaldan. Siis tuleb kolmas ring, kus on mu head sõbrad, kes on lihtsalt väga head. Järgmisena tulevad juba natuke kaugemad sõbrad ning siis edasi juba tuttavad jne.
Mitte kunagi ei saa ma sõpru vaadata, et oi kes on kõige parem ja kes järgmine jne. Mul on siiski kõik võrdsel kohal. Tegelikult ju vahet polegi, sest hoolin ma ju kõikidest oma sõpradest ja kõikidega püüan ikka aegajalt suhelda, ning mitte kaugeks jääda.
Aga milline on siis õige sõber minu jaoks ?
Sellele ma ei oskagi nii vastata, sest igal inimesel on oma väga head küljed ning mõned halvemad küljed. Alati saab vaadata halbadest külgedest mööda ja näha ainult head. Kuid vahepeal lihtsalt ei saa mõnest halvast küljest mööda vaadata ning see rikubki ehk mõne hea asja ära. Tihti on ka nii, et mõni halb külg lihtsalt on see mida peab natuke ikka nägema ka. Minugagi on juhtunud nii, et nägin inimeses ainult head ja olin niii kinni temas, mis sest et oli mõni paha asi mis pärast mulle niii haiget tegi, et kaua aega võttis selleks, et üle saada.
No ma oskan öelda nii palju, et hea sõber peaks olema selline, keda saab usaldada, kellega saab koos naerda ja aega viita, kes austaks ja armastaks sind.
Kõik sõbrad ei olegi võibolla sellised, kuid alati on miski, mis hoiab inimesi niimoodi koos, et nad lihtsalt ei saa enam ilma teine-teiseta.
Aja jooksul muidugi mõned sõbrad kaovad ja tekib ka mõni uus. See ei tähenda alati, et sõber, kes pole sulle enam nii lähedane, polnud õige sõber. Oli, kuid omal ajal. Alati ei saa mõista hukka ;)
Mina saan väga hästi läbi nii tüdrukute, kui ka poistega. Enamus ajast veedan muidugi tüdrukutega, sest noh, nii lihtsalt on ju. Kuid väga palju suhtlen poistega. Paljud küll ei usu poiste ja tüdrukute vahelist sõprust, kuid mina usun, ning mind ei huvitagi väga teiste arvamus. Vahepeal on lihtsalt hea rääkida teistest teemadest, või arutada mõningaid asju nendega. Minumeelest on poistel ja tüdrukutel ikka nii erinev väljavaade. Ja tihti ongi väga hea kuulata erinevaid nõuandeid, mis panevad sind ennast ka rohkem mõtlema. Ning siis omakorda kuulata nende muresid ja anda neile nõu. Mulle meeldib nii.
Ma ikka proovin ja tahan olla hea sõber. Mul on siiralt kahju, kui olen kellelegi haiget teinud või olnud paha. Ma enamasti ikka vabandan, kui olen midagi valesti teinud ja alati kahetsen oma tegusid. Ma kuulan alati ära sõbra mure ning püüan igati aidata. Kui halb tuju on, siis üritan ikka naerma ajada. Ma ei taha kunagi kellelegi halba. Aga mulle ei meeldi nii, et kui ma olen kellelegi midagi paha teinud või miskit mis ei meeldi, ning keegi ei ütle mulle ka midagi ja siis lihtsalt ignoreerib, või on solvunud. Kuidas ma peaks teadma mis ma teinud olen. Ma ei oska ju mõtteid lugeda ja tahaks ikka teada ka miks keegi minu peale solvunud on. Ma usun et ka teile ei meeldiks nii ..
Aga ma tänan kõiki oma sõpru, et te mul olemas olete ! :) Ilma teieta poleks elu selline nagu on.
Aitäh lugemast !
A.